Haridustehnoloog tutvustas kolmanda veerandi alguses uut õpikeskkonda ja kõik said proovida sisse logimist Google ID või FB kasutajaga ning koostada oma profiili. Siim sisestas profiili alla oma ees-ja perekonnanime, telefoninumbri, e-postiaadressi, valib loetelust oma kooli nime ja klassi. Pildi otsustas ta kodus välja valida ning hiljem juurde lisada. Praegu kuvati talle ekraani üleval paremal nurgas heleroheline poisivari ja selle all tema nimi, info et ta on õpikeskkonnas, nupp kiirsõnumi saatmiseks õpetajale ning videonupp. Rohkem tunnis teha ei jõudnud ja Siim logis keskkonnast välja.
Kodus läks Siim uuesti õpikeskkonda, laadis oma pildi üles ning klõpsas parem-menüüs oma kooli nime all klassile, sisenes haridustehnoloogilt saadud võtmega oma klassi. Nähtavale tulid laekad õppeainetega. Siim pani tähele, et ekraani keskele ilmus teade uue ülesande kohta, mille ajaloo õpetaja oli lisanud. Üks hiireklikk teatele ja ülesanne avaneski ekraani keskel, ülemisel ribal tulid aga nähtavale redigeerimisvahendid. Tegemist oli mõttekaardiga, mida sai täiendada. Keskel ringis oli sõna "viikingid" ja ümberringi 6 küsimust: kes, mis, kuidas, kus, millal, miks (ülesanne - Tynan, 2009). Iga küsimuse juures oli ikoon, millel klikates avanes tekstiväli, kuhu Siim sisetas oma mõtted. Eraldi salvestada ei olnud vajadust, sest süsteem salvestas ise automaatselt iga 30 sekundi järgi. Ülesanne lahendatud, vajutas Siim nuppu "Esita".
Nüüd oli aega muude võimalustega tuttavaks saada. Siim avastas, et allservas on mängud. Klikates mängule, avanes see ekraani keskel. Mängu all oli lühike juhis, kuidas selles liikuda. Esimene mäng osutus seikluseks rüütlilossis, kus igas toas ootas miniülesanne, mis tuli ära lahendada, et järgmisesse tuppa saada. Siimul oli kasutada mõistekaardi eest saadud 2 aaret e. kuva vihje. Esimene sessioon oli lihtne ning Siimul ei tulnud ühtegi aaret kasutada, selle eest sai ta sessiooni lõpus oma punktisummale poole võrra juurde.
Siim jättis nüüd mängu pooleli ja uuris keskkonda edasi. Kui ta klõpsas üleval paremal pool olevale videonupule, siis tuli ekraanile teade, et otseülekannet klassist hetkel ei toimu. Vasakul pool oli näha, et Siimul on üks ülesanne lahendatud ja esitatud. Allpool oli aardekogu.
Ohoo, ekraani peal hakkas vilkuma teade, et loodusõpetuse õpetaja on lisanud avastusülesande kolmesele rühmale, kuhu Siim kuulub. Tundub, et teade ülesandest oli jõudnud mobiili kaudu ka Kristiina ja Reinuni, sest Siim nägi kuidas aktiivsete kasutajate alla ilmusid nende nimed. Ülesande lahendamiseks tuli neil siseneda "ümarlauda". Laua peal kuvati ülesande kirjeldus ning riiulis olid vajalikud tööriistad. Kristiina ja Rein võtsid laua ümber kohad sisse ning kirjutasid sõnumiaknasse tervituse.
Küsimused:
- Kas selline stsenaarium on realistlik?
- Kuidas see stsenaarium jätkuda võiks?
- Milliseid võimalusi võiks õpikeskkonda veel lisada?
Kasutatud kirjandus.
Tynan, B. (2009) Aita oma lapsel silma paista. Tiia Rinne ja Kirjastus Pegasus OÜ
Mulle meeldib!
ReplyDeleteAinuke murekoht, et selliste nuti-neti vidinatega laste kodutööde maht ei suureneks. Pigem väheneks. Hull lugu, kui õpetajad on vaimustunud ja aina uusi ja uusi ülesandeid genereerivad.
Seda saaks kindlasti rakendada ka tunnis tehetavate grupitööde jaoks, kus siis grupp paneb üles oma grupitöö ja teised grupid kommenteerivad. Või siis iga grupp oma tehtud töö tulemusel annab teis(t)ele gruppi(de)le mõne pähli pureda. Samuti kiirematele või just mahajääjatele saab õpetaja ka tunnis Mõttekoopas eriülesandeid anda.
;) Keegi just ühes kommentaaris kahtles kas õpetajad ikka leiavad aega õpikeskkonna kasutamiseks.
ReplyDeleteAitäh huvitavate lisavõimaluste eest!